Smiltene piirkond – seiklus maitsete sümfoonias!

Läti mõistes ainulaadne magevee lubjakivimoodustis Rauna jõe ürgorus, mis tekkis 8 000–10 000 aastat tagasi, allikalubja settides ja tardudes pinnase pealmises kihis. Üle Staburagsi voolav allikas jätkab selle kivimi kasvatamist ka tänapäeval. Staburags on 3,5 m kõrge ja 17 m lai kalju, mille astmelise nõlva kogupikkus on 35 m. Staburagsi katab enam kui 100 kaitsealust vetika- ja samblaliiki.

Rauna loss ehitati 14. sajandi teisel poolel ja oli Riia peapiiskopi üks peamisi residentse. Rauna lossi peeti üheks paremini kindlustatud Vidzeme lossiks, tänapäeval on sellest järel mahukaimad ja paremini säilinud lossivaremed. Külastajatel on võimalus ronida lossivaremetes asuvasse vaatetorni ja näha Raunat justkui linnulennult (selleks tuleb võtta valvurilt võti, mis asub aadressil Rīgas iela 1c).

Vana Vidusezersi järve kaldale rajatud park asub Smiltene linna südames. Pargis saab mööda Abula jõe kallast jalutada Tepera järve ja selle promenaadini. Kogu see ala on varustatud puhke- ja piknikualade, pinkide, asfaltteede ja laudteedega. Pargi üks populaarsemaid vaatamisväärsusi on Tepera järvest Abula jõkke voolav ülevooluoja, samuti Tepera järve ujuv purskkaev.

Niedrāja järve ümbrus on kohalike elanike ja piirkonna külaliste meelispuhkekoht. Niedrāja järv on ühenduses kuue metsajärvega, millest populaarseim on Salainis – kuulus oma geograafilise kuju poolest, sest linnulennult vaadates meenutab see väike rabajärv Läti riigi piirjooni. Järvede ümbrus sobib nii rahulikeks jalutuskäikudeks, nautides loodust, pikniku pidamiseks kui ka aktiivseks puhkuseks, suviseks suplemiseks ja sportimiseks.

Rada lookleb mööda maalilisi Vaidava jõe kaldaid, algusega D. Ozoliņši nimelise Ape keskkooli juurest. Loodusrajal on mitmeid vaatamisväärsusi – uued ja vanad Raganu kaljud ehk nõiakaljud, tervise allikas, silmaallikas. Väiksemate laste jaoks on rajal igal pool erinevad õppestendid ja kiiged. Loodusraja pikkus on 1,5 km.

Gaujiena ümbruses on mitmekesine, puhas ja puutumatu suurepäraste vaadete, jõgede, metsade ja soode, dolomiidipaljandite ja koskedega loodus. Maalilisi maastikke saab nüüd tundma õppida kellade, trummide, torukellade, ksülofoni, metallofoni ja teiste vabaõhumuusika instrumentide kõlades.