Kodukohvikute päev Jūrmalas

Park on mõeldud nii aktiivse kui ka rahuliku puhkuse austajatele. Siin on vaatetorn, mänguväljakud eri vanuses lastele, rulluisu- ja kõnniteed, rulapark, tänavakorvpalliväljakud, kohvikud, autoparklad, tualetid. Talvel on siin võimalik tegeleda murdmaasuusatamisega. Talvel muutub metsapark valguspargiks, mille moodustavad tuhandetest LED-lampidest koosnevad valgusdekoratsioonid. Seevastu kevadest sügiseni tegutseb siin kaks populaarset aktiivse puhkuse pakkujat: Jūrmala võrgupark ja seikluspark Jūrmalas Tarzāns.

Ķemeri maalilise Vēršupīte veerel käänuliste radade võrgustikuga kulgeva pargi kujundas ning hakkas 1839. aastal rajama Riia maastikuaednik Kārlis Heinrihs Vāgners. Ķemeri park on Läti vanim ja suurim Riiast väljaspool asuv aed. 20. sajandi 30. aastatel ulatus pargi radade kogupikkus 15 kilomeetrini, Ķemeri kuurordipargis asub 42 meetri kõrgune veetorn, mis on osa Läti tööstuspärandist ja riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis. Praegugi toimivas hüdrotehnilises ehitises on väljapanekud Ķemeri ümbruse ajaloo ja silmapaistvate isikute kohta ning siin asub ka kaks vaateplatvormi – 12 ja 42 meetri kõrgusel.

Ķemeri rahvuspark asutati 1997. aastal eesmärgiga säilitada looduse, kultuuriloo ja kuurordi väärtusi, edendada keskkonda vähekurnavat majandustegevust, turismi ja keskkonnaharidust. Rahvuspargi pindala on 38 165 ha. Ķemeri rahvuspargis saab jalutada loodusradadel, sõita jalgrattaga, siin pakutakse harivaid tegevusi lastele ja täiskasvanutele ning temaatilisi üritusi kogu perele. Pargis tegutseb loodusharidus- ja turismiinfokeskus Meža māja.

Ķemeri rahvuspargis ja sellega piirnevatel aladel asub mitu loodusrada: rohelise luite rada (Zaļā kāpa), Ķemeri nõmme laudtee (Lielā Ķemeru tīreļa laipa), väävlitiigi laudtee (Sēra dīķu laipa), Sloka järve rada, sanglepavõsa laudtee (Melnalkšņu dumbrāja laipa) ja Lūzņi väävliallika rada (Lūžņu grāvja sēravota taka).

Pargi pindala on 150 hektarit. Ragakāpa looduspark on erikaitsealune loodusala, mis on rajatud vana männimetsaga kaetud luidete ja mereranniku looduse mitmekesisuse säilitamiseks. 17-meetri kõrgune Ragakāpa luide on olnud alates 1962. aastast riikliku kaitse all.

Pargis on 2 loodusrada. Üks radadest viib läbi männimetsa ja on umbes 2 km pikk, koosnedes valdavalt laudteedest. Siia on püstitatud ka infotahvlid ning rajatud pingid ja kõige järsematesse kohtadesse trepid. Vabaõhumuuseumi läheduses saab sellelt rajalt mööda treppi minna ka teisele Läti riigimetsa poolt hallatavale loodusrajale.

Jūrmala muuseum räägib külastajatele Jūrmala kuurordi algusaegadest ja arengust 19. sajandist kuni 20. sajandi lõpuni. Multimeedianäitus „RAIŅA T ELPA. Avarus. Sügavus. Lõpmatus.“ on sõnade, mõtete ja ideede puudutus, see on kutse kohtuda Läti suurvaimu Rainisega ja iseendaga. Aastas esitletakse Jūrmala muuseumi näitusesaalides keskmiselt 20 erinevat kunsti- ja kultuuriloolist näitust, muuseumis toimuvad ka loomingulised üritused ja töötoad lastele.

See asub Buļļuciemsis, Ragakāpa looduspargi jalamil. Muuseumisse on rajatud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse rannakaluri kodutalu kõigi sellele iseloomulike hoonetega – võrgukuur, elumaja, ait, kalakuur, pesukuur. Muuseum on eriti uhke oma ulatusliku ankrute, kalapaatide ja Läti arvukaima köie- ja nööripunumise tarvikute ja materjalide kollektsiooni üle ning siin on ka püsiväljapanek „Laevaehituse areng Liivi lahe rannikul“, mille keskseks eksponaadiks on elusuuruses, viimistlemata puidust kalapaat Kuramaalt ning muistsed käsitööliste tööpingid ja -riistad.