Vecsāti on iidne paik, kus peegelsiledate tiikide kallastel suurte puude all saab sentimentaalselt minevikku rännata. Peamine jutuvestja on Sanita Rozenšteina, kes koos oma abilistega pakub teile tummiseid sügisesi suppe ja erinevaid pirukaid, vürtsitades neid Vecsāti perenaise jutukastmega.
Vecsāti varamus on hoiul palju lugusid aastaaegade vahetumisest, tavadest ja toitude päritolust. Toit tähendab perekondlikke pidupäevi, meelelahutust, kultuurilist identiteeti – see on armastuse väljendus. Siin saate taastada oma jõu, kuid teist võib saada ka Vecsāti sammas. Vecsātis kõik voolab ja muutub, nagu jões, kus kaks korda samasse vette astuda ei saa. Ka teie võite olla muutuste algatajaks!
Neile, kes soovivad nautida Vecsāti olustikku sõprade seltsis ilma liigse sekkumiseta, pakutakse võimalust nautida pererahva poolt valmistatud suppi, pirukaid ja jooke, mis on kenasti korvi pakitud. Leidke endale meeldiv koht heinamaal või puude jalamil ja nautige hooaja viimast piknikku!
Pakutav sobib ka taimetoitlastele.
Tegevused
Kodukohvik Vecsāti pīlāri ootab külla mõttekaaslasi – haarake kaasa üks ruuduline tekk, soojad villased sokid ja tulge Vecsātisse hooaja viimasele piknikule – pliidi alt keerutab vaikselt taeva poole suitsu, supipotid ja Vecsāti tiigid auravad, oodates tasahilju sügisest pööripäeva. Sumedas sügisilmas vestetakse lugusid ja nagu värviliste pintslitõmmetena mõjub juba hallikaks tõmbuvas roheluses Andris Vītolsi maalide näitus ning Andris Jansonsi ja Sanita Rozenšteina ühistööna valminud Vecsāti uuendamise fotolugu „Oli, on ja jääb!“;
Külalisi tervitab ja valla ajaloost räägib paiga peamine koordinaator Judīte;
Kohvipaksu pealt ennustama õpetab ja naistejutte salapärastest jookidest ning tõmmistest teab Sanita südamesõbratar, ruunitark ja teadjanaine Inga.