Sigulda piirkond – lapsepõlve maitsed

Just siin – strateegiliselt läbimõeldud ja looduskaunis kohas – sai alguse Sigulda linn. Sigulda lossikvartal on ainulaadne koht Lätis, mis on toonud kokku suurepärased käsitöölised, kes tegelevad siin loominguga ning annavad oma oskusi eri töötubades edasi ka linna külalistele. Siin saab osa võtta ehte-, keraamika-, tekstiili-, kangakudumise-, õmblus-, paberikunsti töötubadest, aga ka lihtsalt niisama lõõgastuda kohvikus või jäädvustada päeva fotostuudiotes osavate oma ala meistrite käe all.

Sigulda uue lossi ruumides saab näha Lätis ainulaadset rahvusromantilist interjööri. Ega asjata peetud lossi Euroopa uhkeimaks kirjanike paleeks, kui seda 1937. aastal arhitekt Alfred Birkhani projekti alusel üle vaadati. Sigulda uus loss on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis. Lossi on aegade algusest alates külastanud eri kuulsused, sealhulgas Kārlis Skalbe, Aleksandrs Čaks, Jānis Akuraters ja Jānis Rainis, välisminister Vilhelms Munters, ajalehe „Jaunākās Ziņas“ väljaandja Emīlija Benjamiņa jt.

Ligikaudu 3 km pikkune sirge jalgrada – Mālpilsi loodusrada. Mööda rada kulgedes saab nautida jõevaateid ja -käärusid ning ammutada uusi teadmisi infotahvlitelt, millel antakse teavet piirkonnas leiduvatest puudest, taimedest, kaladest jms. Teele jäävad sellised vaatamisväärsused nagu Oto Skulme iidne tamm, Sõpruse kivi, Mālpilsi keskaegne linnamägi, Isamaasõja vennashaud ja Mālpilsi kalmistu, Skulmede perekonna kodukoht.

Skulptor Marta Skulme ja kunstnik Oto Skulme mälestustuba Mālpilsi valla Skulmede perekonna kodus, samuti näitleja Valentins Skulme mälestustuba. Kunstnike pärandiga saab tutvuda giidi juhendamisel (eelneva kokkuleppe alusel). Skulmede kodu ümbrust ja lähedal asuvat Hundikuristikku on kirjeldatud ka Ivande Kaija romaanis „Pärilik patt“. Verandalt ja maja hoovist avaneb vaade Mergupe jõele.

Rada viib umbes tunnikese kestvale teekonnale läbi puutumatu looduse kuni liivlaste väepealik Kaupo hauani, saateks Runtiņupīte oja vulin. Kubesele loodusraja ringi pikkus on alla 4 km. Raja alguses on Rändurite majake, kus saab vaadata näitust Krimulda 13.–19. sajandi ajaloost.

Aastate jooksul on Lēdurga arboreetumist kujunenud loodus- ja kultuurilooline kaitsealune objekt, mis 2023. aastal tähistab oma 50. juubelit. Suurim võõramaiste puittaimede kogu Lätis. Lēdurga arboreetum on ühe inimese elutöö. Siit leiavad ammendamatut materjali puittaimede uurijad, sest Lēdurgas kasvavad ja talvituvad edukalt paljud puittaimede liigid ja sordid, mis mujal Põhja-Vidzemes vastu ei pea.