Piiriala maitsed Veclaicenes

Ei ole ilusamat paika kui maaliline maailm Läti-Eesti piiril, kus põimuvad looduse omapära, siinkandi rahva töökus ja kultuuri mitmekesisus. Veclaicene ümbrus on suurepärane kodumaine alternatiiv Skandinaavia ja Alpide austajatele, sest siin saavad ühes kohas kokku reljeefne Alūksne kõrgustik, põhjamaine omapära ja piiriala võlu.

Ühte paika suudame päriselt armastada ja mõista vaid siis, kui oleme seda kõigi meeltega tunnetanud. Maaliline Veclaicene hõlmab ka väga erilisi maitseid, milles on tunda mägede uhkust, järvede sügavust, kohalike elutervet elutunnetust ja lähinaabrite mõju eksootikat. Seda tasub proovida!

Viibides Euroopa silmapaistvaimas turismisihtkohas Veclaicene looduskaitsealal, ei tohiks kasutamata jätta võimalust ronida järsule Drusku mäele, et näha Baltikumi kõrgeimat tippu, Eestis asuvat Suurt Munamäge, läbida Peļļi loodusrada, mis viib läbi Läti ja Eesti territooriumi, võimaldades puudutada piiriposte ja nautida ümbruskonna ilu, ronides mõnda piiriala vaatetornidest.

26.
august

Kohvikud

Lai pietuvinātu karti, turēt taustiņu "Ctrl" un izmantot peles rituli

Kohvikud

Tegevused

Pea iga siinkandi kohaliku sugulaste või sõprade seas on mõni eestlane. Kohvikus „NAABER jeb KAIMIŅI“ teevad üheskoos süüa kohalik Rozīte pere ja nende Haanja kandist pärit sõbrad.

Lisateavet
Tegevused

Kuna piirialadele annavad värvi nii Läti kui ka Eesti kultuuritraditsioonid, kuulub siinsesse heade maitsete buketti nii soolane kui ka magus.

Lisateavet
Tegevused

Kohvik Spirglī Maitiski ühendab kohaliku kandi kultuuri nii menüüs kui ka nimes, mida võib tõlkida kui „Särtsakad tüdrukud“. Kohvikutepäeva eripakkumise koostavad kuus tõelist siinkandi perenaist Jaunlaicene valla pensionäride ühendusest Pūrs, kes peavad Malēnijat oma koduks.

Lisateavet
Ēdiens

Retenes on imekaunis muinasjutulise ja maagilise auraga koht metsa ja Vaidava jõekääru embuses, kuhu on aegade algusest alates kogunenud mitmesuguseid inimesi.

Lisateavet
Tegevused

Piirialadel ja kiirteede ääres elamine on toonud siinsesse Malēnija kanti eri riikide hingust, mis on jätnud jälje inimeste igapäevaellu ja traditsioonidesse.

Lisateavet
Tegevused

Võimsa Ziemeri tammeallee kõrval asub Wolfide suguvõsa rajatud mõis, kus praegu toimetab režissöör Dita Balčus koos oma perega.

Lisateavet
Tegevused

Kohvik Tuvāk Debesīm hõlmab taeva lähedust nii füüsiliselt kui ka vaimselt, sest kohvikut korraldab Läti kõrgeima kiriku (235 m üle merepinna) – Opekalnsi Evangeelne Luterlik Kiriku – kogudus.

Lisateavet

Huvipunktid

Alati tasub ronida järsu Drusku mäe tippu, et saada auhinnaks vaade ümbritsevale kõrgustikule ja Baltimaade kõrgeimale tipule – Suurele Munamäele. Tipus on panoraamstend, mis aitab tuvastada Läti ja Eesti kõrgemaid tippe. Mööda rada edasi minnes jõuate Läti kõige järsema linnamäeni – Drusku mäeni, mille kohta uurija Ernests Brastiņš on kirjutanud: „Selle linnamäe lõunakülg on katuse kaldega (45°) ning üllatab oma suurejoonelisusega iga külastajat.“

Dzērve mäe otsas asuvast 27 meetri kõrgusest vaatetornist avaneb imeline vaade Alūksne ja Haanja kõrgustikule, Korneti-Peļļi oru kaunitele järvedele ja taludele. Korneti vaatetorn on üks kuuest Läti-Eesti piiriala külastatavast tornist.

Tõeline väljakutse aktiivsetele matkajatele. Rada kulgeb mööda liustiku sulamisvete uuristatud Peļļi kuru, mille neli järve moodustavad loodusliku Läti-Eesti piiri, ja võimaldab külastada Eestimaa osa, mida kutsutakse Paganamaaks. Teekonnal võib näha tohutuid Vorotka kalmete kivihunnikuid ja ronida Paganamaa vaatetorni, kust avaneb vaade mitme järvega kurule, aga ka Läti kuppelmaastikule teisel pool järvi.

Küngastest ja järvedest ümbritsetud von Wolffide suguvõsa pärand – Jaunlaicene mõisakompleks.  Selle keskuses, Jaunlaicene muuseumis, jutustatakse läbi huumoriprisma ja heade emotsioonide kohaliku rahva ja Eesti ülikoolides hariduse saanud parunite elust külg külje kõrval, kohalikust kultuurist ja traditsioonidest. Ühistegevustes osaledes kuulete vaid Alūksne kandis räägitavat murret ja ütlusi ning tunnetate kohalike elutervet suhtumist.

Kui ronida Läti kõrguselt neljandale künkale Dēliņkalnsile (271,5 m) ja selle tipus asuvasse 27 meetri kõrgusesse vaatetorni, avaneb täiesti uus ja avar vaade elule. Kõik teavad, et Dēliņkalnsi otsa peab vähemal korra elus ronima iga isa koos oma pojaga ja iga poeg koos oma isaga. Dēliņkalnsi vaatetorn on üks kuuest Läti-Eesti piiriala külastatavast tornist.

Külastage Läti merepinnast kõrgeimat kirikut – Opekalnsi kirikut (235 m üle merepinna) –, et nautida enda ümber valitsevat rahu, ja ronige kiriku torni, et saada oma kollektsiooni veel üks kaunis vaade. Kiriku torn on Struve geodeetilise kaare punkt „Oppekaln“. Struve geodeetiline kaar on ainulaadne 19. sajandi mõõdistussüsteem maa suuruse ja kuju määramiseks, samuti inimkonna ajaloo üks ambitsioonikamaid maamõõtmiskampaaniaid, mis kanti 2005. aastal UNESCO kultuuripärandi nimekirja.