Kohtumiseni Suitis!

Loss on riikliku tähtsusega arhitektuuri- ja kultuurimälestis. Kompleksi ehitati järk-järgult 14.–18. sajandini ja seda on korduvalt ümber kujundatud. Muinaslinnusest on tänapäevani säilinud osa idatiiva keldreid, lõunahoone, samuti kaks kindlustustorni. Lõunatiiva hoones on välja pandud suur hulk kultuuriväärtuslikke esemeid ning Kuramaa üks vanimaid algupäraseid sisustusi.

Kirik ehitati umbes 1625. aastal hilisgooti ja barokkstiili ülemineku ajal. Tegemist on ristikujulise kivimüüridest hoonega, millel on üks torn ja kivikatus. 19. sajandil ehitati kirikule küljelöövid, andes sellele tänapäeval nähtava risti kuju. Kirik ehitati mõisnik Jan Ulrich Schwerini kulul, kes pühendas selle peaingel Miikaelile. Pühakoda on mitu sajandit olnud suitide kogukonna peamine pühapaik, nende usu ja identiteeti tugi. Kiriku interjööris on Hollandi tisleri Johan Mertensi tööd, mis on valminud 1715. aasta paiku. Kiriku põranda alla on maetud Schwerini perekonna säilmed.

Käsitöömaja koondab erinevate ametite meistreid, siin säilitatakse kultuuri- ja ajaloolisi tõendeid, hoitakse traditsioone ning kutsutakse ka loomingulisele koosloomele.

Esimesel korrusel on turismiinfokeskus, näitusesaal ja kolm püsiekspositsiooni – suitide elutuba, köök ja katoliku preestrite rüüd. Samuti tegutsevad siin loomekojad Austuve ja Suitu ķēķis.

Maja teisel korrusel on külastajate käsutuses käsitöömaja õppe- ja koosolekuruum, kohe selle kõrval Alsunga keraamikud, suitide kultuuripärandi selts, suitide käsitööselts, asutused EKC Suiti ja Alsunga nutiküla.

Paik, kus saab puhata ja kultuuri nautida. Juba hoone nimigi – tuulehoidjate maja – näitab selle võimet pidada kinni tuult, kaitstes hoone keskel asuvaid inimesi. See looduslik kontserdisaal võimaldab vabas õhus korraldada eri ulatuse ja iseloomuga üritusi.

Jūrkalne rahvamaja teisele korrusel on väljapanek „Tormide muuseum“, mis jutustab Läänemere marutuulte ohvritest ning mida täiendavad rannast leitud meresügavusest välja toodud muistised.

See räägib neljast olulisemast sündmusest suiti rahva elus – ristimisest, abiellumisest, matustest ning mitmesugustest kiriku- ja pööripäevadega seotud tavadest. Detailirohke ja värvikas näitus sisaldab nii ainelisi kui ka mittemateriaalseid suiti piirkonnale omaseid kultuuriloolisi tõendeid. Näitusel on väljas elukaare osi ilmestavad esemed, nagu häll, kaasavarakirst, puusärk, pidulaud. Eriti eredalt on kujutatud suitide pulma ja näidatakse täies hiilguses kohalikke rahvariideid, mida pulmatseremoonial kanti.

Näitust täiendab audiovisuaalne materjal – ajaloolised fotod ja helifailid.