Ķekava piirkond – armastusega Läti keskosast!

Juba ammustest aegadest on inimesed otsinud uusi ideid ja viise loomiseks ning kasvamiseks! Ka Ķekava piirkonnas luuakse uusi tooteid, uusi maitseid ja uusi ettevõtteid. Uus Ķekava piirkond on nagu Läti süda Daugava jõe kaldal, kus saab lõõgastuda vaiksemates looduskaunites nurgatagustes ja nautida piirkonna aktiivkeskuste pakkumisi. Piirkonna turismis on kultuurilugu põimunud looduse rahu ja harmooniaga. Elanikud ja külalised saavad lõõgastuda piirkonna järvede ja jõgede ääres asuvatel puhkealadel, jalutada mööda metsaradasid, nautida aktiivset puhkust, sõites jalgrattaga või paadiga, heita pilk ajalukku ja tutvuda arhitektuuripärlitega.

Kodukohvikute päevadel on külalistel võimalus uudistada nii juba kogenud piirkonna maitsemeistrite tegemisi kui ka kohtuda uute tulijatega. Ķekava piirkond on Riiast kiviga visata ja sealt sõidab iga päev läbi palju inimesi, kuid lähedalasuvad kohad jäävad sageli tähelepanuta, seega võiksite kodukohvikute päevadel külastada Ķekava, Baldone, Baloži ja Daugmale maitsete loojaid siinsamas Riia külje all!

26.
august

Kohvikud

Lai pietuvinātu karti, turēt taustiņu "Ctrl" un izmantot peles rituli

Kohvikud

Tegevused

Nii pikkadel kui ka lühikestel sõitudel on vahel vaja teha peatus! Asume kohe Ezernieki bussipeatuse kõrval, teel Vecumnieki ja Skaistkalne poole.

Lisateavet
Tegevused

Meie majapidamises hoolitsetakse paljude kasside eest – hetkel on neid viis.

Lisateavet
Tegevused

Kodurestoran, mis pakub traditsioonilisi toite ja elavat muusikat.

Lisateavet
Tegevused

Oleme LELK Dole-Ķekava kogudus. Me kuulutame Jumala sõna. Igapäevane leib tähendab nii vaimutoitu, ilma milleta ei saa elada, kui ka igapäevast leiba (mis tahes söök või materiaalsed asjad).

Lisateavet
Tegevused

Ķekava koduloomuuseum pakub võimalust tutvuda kolme püsiekspositsiooniga: „Viis lugu Ķekava piirkonnast“, „Naer on terviseks!“ – pühendatud kohalikule elanikule, graafik Edgars Ozoliņšile, ja „Neid ühendab „Dadzis““ – näitus räägib karikaturistidest, kelle töid avaldati kunagi huumori- ja satiiriajakirjas „Dadzis“. Vaadata saab ka näitust „Karikaturist Romans Vitkovskis 70“.

Lisateavet
Tegevused

Bērzmente küla suveköögis avatakse külalistele kodukohvik Bērzmentes Dārzi – „Bērzmente aiad“, kus askeldab pererahvas, kes astub vastu üha uutele väljakutsetele köögiviljade, marjade, puuviljade ja ürtide kasvatamisel, kasvatatu töötlemisel ja uute maitsetega toodete loomisel.

Lisateavet
Tegevused

Kodukohvik RUUTe on tütar Elina ja ema Inese ühislooming. Peente roogadega nauding maitsemeeltele.

Lisateavet

Huvipunktid

Väike metsajärv Riekstukalnsi lähedal. Järve äärde on rajatud piknikuplats. Järvega on seotud mitmesuguseid legende. Üks neist pajatab, et järvel ei olevat põhja ja kohalikud elanikud ei soovita selles ujuda. Suvel õitsevad siin vesiroosid. Liliju järve lähedal asub vaatetorniga mägi Riekstukalns.

Baldone rahva poolt armastatud jalutuspaik juba Baldone kuurordi aegadest alates. Sirelite pargist leiate ka Baldone peamise loodusliku vaatamisväärsuse – väävliallika. Allikavett saab võtta ka purskkaevudest Ķirzaciņa, Māra ja Vāverīte.

Depkini mõis Rāmavas oli kuulsa kirjaniku ja publitsisti Garlīb Merķelise koduks. Mõis, täpsemalt mõisa härrastemaja – kaunilt restaureeritud kahekorruseline puithoone – on üks paremini säilinud mõisahooneid Pārdaugavas. Maja ümbritseb mitmete haruldaste taimeliikidega maastikupark ja väike jõgi. Eelnevalt kokku leppides on mõisas võimalik korraldada ka ekskursioone ja erinevaid loomingulisi töötubasid.

Pargis on mööda Ķekaviņa jõe kallast kulgevad jalgrajad ja laste mänguväljak. Vanasti oli siin veskijärv – Bukseļa järv – mida saadavad eri legendid. 1939. aastal filmiti veskijärve saarel (praegu seda enam ei ole) mängufilmi „Kaluri poeg“ episoode, 2013. aastal aga filmiti pargis osa telesarjast „Ta valetab paremini“. Pargis on ka väike Elita Patmalniece maalingutega kaunistatud lava, kus toimuvad kontserdid ja üritused.

Vanasti asus Daugava kaldal Daugamale linnamäel kaubandus- ja käsitöökeskus. Ajaloolased arvavad, et linnamäe jalamil Varžupīte jõe suudmes asus ajalooürikutes mainitud Zemgale sadam. Linnamäele üles ronides avaneb vaade Daugava jõele. Linnamäe jalam on populaarne kalastajate seas.

1916. aasta aprillist septembrini toimusid siin lahingud, milles kogu I maailmasõja jooksul langes ligikaudu 1000 Vene armee sõdurit, kellest 145 olid Läti laskurid. Daugava vasakul kaldal asus sel ajal 3 km pikkune ja 1,5 km laiune poolsaar, mida sõdurid kutsusid Surmasaareks, sest iga päev langes või sai siin vigastada mõni kindluse kaitsja. 1916. aastal kasutas Saksa armee siin massiliselt mürkgaasi ipriiti – see oli esimene mürkgaasirünnak Riia rindel. Saarel saab kuulata audiogiidist „Līna Čanka lugu“. Līna Čanka osales Surmasaare lahingutes. Praegu ei ole Surmasaar enam poolsaar, vaid saar, seega pääseb sinna vaid paadi, parve või mõne muu veetranspordivahendiga. Saarele on paigaldatud mälestusmärk Surmasaare kaitsjatele. Selle lähistel asub seitsme tundmatu sõduri vennashaud ja kaevikud. Saarel on infotahvlid, kuivkäimlaga puhkeala, pikniku- ja lõkkekoht.