Daugava keskjooksu maitsete lained (Skrīveri, Aizkraukle, Koknese, Pļaviņas)

Saatuseaed on loodusesse rajatud mälestusmärk Läti rahvuse pidevale uuenemisele ja kasvamisele – see on paik, kus kohtuvad nii inimese kui ka riigi minevik, olevik ja tulevik. Saatuseaed ühendab suurepärase miljööarhitektuuri Koknese poolsaare looduse ja Daugava jõevoogude suursugususega. Aed koosneb õunapuude alleest ja tammede kaitsvas rüpes seisva amfiteatri juurde viivast munakiviteest, siin asuvad kogukonnahoone, virtuaalnäitus ja Suur mägi. Vaateterrassilt avaneb imeline vaade Daugava jõele. Saatuseaed on populaarne turismiobjekt, siia tullakse peredega ja pulmi pidama. Siin toimub sageli ka kultuuri- ja meelelahutusüritusi.

Loss ehitati 1209. aastal Riia peapiiskopkonna vajaduste tarbeks. See asus dolomiitkalju tipus ja oli seega raskesti vallutatav. 1701. aastal lasid Saksi väed lossi õhku ja seda ei taastatud enam kunagi. Pļaviņase hüdroelektrijaama ehituse käigus ujutas vesi lossivaremed kuni jalamini üle. Varemete klienditeeninduspaviljonis välja pandud ajalooline ekspositsiooniga antakse ülevaate ammu kadunud maastikust. Lossivaremetes saab näha piinakambrit, endist kaevukohta ja fragment muistsest sillutisest. Pakutavad teenused: audiogiid, müntide vermimine, suveniiride müük, pulmatseremooniad, keskaegsed mängud.

18. sajandi teisel poolel Vene keisrinna Katariina II asutatud suurima baltisaksa koloonia asukoht. Vallakeskuses saab näha renoveeritud magasinihoonet, kus on ka väljapanek Irši valla ajaloost. Selle kõrval asub endine asunike kogudusehoone, mille kõrvale on paigaldatud Irši koloonia mälestuskivi.

Skanstupīte ülemine juga. Skanstupīte ehk Aizmata on Daugava parempoolne lisajõgi. Daugava veehoidlas umbes 200 m kaugusel Skanstupīte suudmest moodustab dolomiitkalju 0,7 m kõrguse Skanstupīte joa. Skanstupīte juga on üks väheseid Daugava lisajõgede jugasid, mis ei ole üle ujutatud.

16,8 ha suurusele pargile pani 1891. aastal aluse silmapaistev dendroloog M. Siverss. Park on jagatud 19 floristiliseks piirkonnaks. 1,5 tunni jooksul saab end kurssi viia Maa põhjapoolkera puudega ja uudistada 33 maailma haruldust. Teisel pool teed paiknevad metsakultuuri- ja loodusrajad: Samblarada, Järverada, Õnnekaru rada.

Ekspositsioon hõlmab ajavahemikku 1945–1990. Praegu on see Baltimaade suurim 20. sajandi teise poole kultuuri- ja ajaloopärandile pühendatud väljapanek. Ekspositsioon kujutab nõukogude inimese elu selle mitmekülgsuses, avaldades austust kõigile tollal Lätis elanud ja töötanud inimestele. Tolleaegne eluolu ja ideoloogia peegeldub kolmel korrusel, seal esitletud esemete, tunnete ja sündmuste kaudu.